Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes (pacta sunt servanda põhimõte). Ettevõtlusvabadus ja õiguskindluse põhimõte laienevad Põhiseaduse § 9 lg 2 kaudu ka juriidilistele isikutele. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne ja piiramatu. Põhiseaduse § 31 teise lause alusel võib ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadusega. Nii näiteks peavad äriühing ning seda omavad ja juhtivad inimesed järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduses, äriseadustikus, raamatupidamise seaduses, töölepinguseaduses, maksukorralduse seaduses, võlaõigusseaduses jne teistes seadustes kehtestatut. Eesti ärimaastikul tegutsedes tuleb lepingupartneri ees võetud kohustusi täita st kokkulepetest kinni pidada ning olla loodud ja tegutsevale äriühingule lojaalne ja hoolas omanik või juht. Püsiva maksejõuetuse ilmnemisel tuleb esitada kohtule koheselt pankrotiavaldus.
1. jaanuarist 2015 dekriminaliseeriti Eestis pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Seletuskirja kohaselt leiti toona, et Riigikohtu lahendite valguses on KarS § 3851 ehk pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmise tõendamine nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses muutunud ülimalt keeruliseks. Seega arvati Eestis kümmekond aastat tagasi, et Eesti ettevõtluskeskkonnas maksejõuetuna äri jätkamine, sh võlausaldajate kulul, on probleemina iseenesest jätkuvalt olemas, aga selle probleemi lahendamine st ebaausalt käituvate juhtide mõjutamine või karistamine käis riigile tol ajal üle jõu. 2021.a veebruaris muutis seadusandja pankrotiseadust ning raskeid juhtimisvigu sooritanud juhtide mõjutamiseks kujundati ümber ärikeelu kohaldamise kriteeriumid. Seega alates 2021. aastast on Eestis ärikeelu kohaldamise aluseks raske juhtimisvea sooritamine, muuhulgas loetakse raskeks juhtimisveaks pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumist.
Pankrotikohus saab omaalgatuslikult või näiteks võlausaldajatelt, pankrotihaldurilt ja Maksejõuetuse teenistuselt laekunud teabe alusel kohaldada ärikeeldu pankrotimenetluses, et mõjutada ettevõtete juhte ja omanikke käituma Eesti ärimaastikul õiguskuulekalt, sh kiirendama pankrotimenetluse läbiviimist ja tagasi maksma pankrotistunud äriühingule endale ja võlausaldajatele tekitatud kahjud.
Kohus saab ärikeeldu kohaldada juhtorgani liikmele, likvideerijale, täisühingu osanikule, usaldusühingu täisosanikule, vähemalt 1/10 suurust osalust omavale osanikule või aktsionärile, prokuristile ja raamatupidamise eest vastutavale isikule ning seda ka juhul, kui need inimesed oma ametikohustustest loobunud või nad on vabastatud kuni kolme aasta jooksul enne ajutise halduri määramist pankrotimenetluses. Seega ei saa raskeid juhtimisvigu teinud omanikud ja juhid jätta lihtsalt võlgu maksmata või hüljata oma ühingu firmamatjale ilma isiklikku vastutust kandmata, kui pankrotikohus vastavatest rasketest juhtimisvigadest võimalikult kiiresti pankrotimenetluses teada saab.
Ärikeeld on oma olemuselt pankrotimenetluse aegne st esialgne preventiivne tähtajaline tõkend mõjutamaks äriühingute juhte ja omanikke õiguskuulekalt käituma. Ärikeeldu saab kohaldada koos pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluses.
Kohtupraktikas on seni leitud, et ärikeelu eesmärgiks on muuhulgas välistada võimalikke uusi rikkumisi Eesti ärimaastikul ja kolmandate isikute kahjustamist. Eeltoodu tähendab seda, et pankrotikohus võib ärikeeldu kohaldada ka muudel juhtudel, kus ei ole tegemist raske juhtimisveaga, kuid ärikeelu kohaldamise eesmärkidest lähtuvalt on põhjendatud ja vajalik ärikeeldu kohaldada, näiteks olukorras, kus inimene on muul viisil ebaausalt käitunud, mis võimaldab teha järelduse, et ta ei ole usaldusväärne ja võib kahjustada kolmandate isikute huve. Seega on ärikeelu kohaldamise kaalumisel põhjendatud arvestada omanike ja juhtide tegevust teistes nendega seotud äriühingutes mitte ainult selles, mis pankrotistus. Taotluses ärikeelu kohaldamiseks saab omanike ja juhtide varasema käitumise ja raskete juhtimisvigade iseloomustamisel tugineda eelkõige avalikult st Äriregistrist nähtuvatele erinevatele andmetele näiteks maksuvõlgade ilmnemise aeg, maksudeklaratsioonide esitamata jätmised, kauplejate suhtes tehtud tarbijavaidluste komisjoni otsuste sisu, töövaidluskomisjoni otsuste sisu, majandusaasta aruannete esitamisega hilinemine, majandusaasta aruannete esitamata jätmine, ettevõtte hülgamine st omanike ringi muudatused enne ettevõtte varatuks tegemist või pankrotistumist.
Ärikeelul ei ole kehtiva õiguse järgi enam olulist põhiseaduslikku riivet, sest juhul, kui omanik või juht heastab oma rasked juhtimisvead võlausaldajatele, saab pankrotikohus, kuulanud ära pankrotihalduri arvamuse, ärikeelu saanud inimese taotluse alusel lõpetada ärikeelu ka enne pankrotimenetluse lõppu. Ärikeelu eesmärgiks on ajutiselt kõrvaldada Eesti ettevõtlusmaastikult isik, kes ei osale ettevõtluses ausalt ja selle meetme eesmärgiks on Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse tõstmine. Kehtiva õiguse ja kohtupraktika järgi ei ole raskeid juhtimisvigu teinud inimesele ärikeelu kohaldamisel enam olulist vabaduse riivet, sest raskeid juhtimisvigu teinud inimesed tuleb hoida ärimaastikult juhtidena eemal seni kuni nad oma vead heastavad. See omakorda tähendab muuhulgas seda, et juhtide poolt näiteks järelevalveorganite ettekirjutuste eiramisel äriühingut juhtides või seadustes toodud raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmata jätmisel, mille tulemuseks on registripidaja trahvid, ei pea olema mingisugust seost pankrotivõlgniku maksejõuetuse tekkimisega. Põhjuslikku seost seadusandja alates 01. veebruarist 2021 enam ei eelda, sest ettevõtlusega alustamine Eestis osaühingute loomise kaudu tehti alates 01. augustist 2020, mil jõustusid äriseadustiku muudatused, ülilihtsaks. See omakorda tähendab, et kohtul on kohustus ärikeelu kohaldamisel hinnata inimese terviklikku käitumist, tema sobivust ja usaldusväärsust Eesti ärimaastikul vabalt tegutsemisel.
Iga juriidilise isiku pankrotimenetlus on oma olemuselt avaliku huviga menetlus, mille eesmärgiks on Eestis läbipaistva, usaldusväärse ja ausa ettevõtluskeskkonna tagamine ning heade äritavade juurutamine lepingupartnerite vahel. Eesti ärikeskkond ei ole võlausaldajate (sh maksuhalduri) arvel äriidee katsetamise koht ning äriregister ettevõtete surnuaed.
Võlausaldaja - kaitse end ise! Kui Su pankrotistunud lepingupartneri juht on teinud raskeid juhtimisvigu ja jätkab „uues kehas“ samamoodi juhtimist, siis esita pankrotiasja menetlevale kohtule otse või läbi (ajutise) pankrotihalduri teave (märgukiri) talle ärikeelu kohaldamiseks!
Last updated: 26.01.2026